admin
Eesti on alates 2013. aasta aprillist kuulutatud ametlikult marutaudivabaks riigiks.
Samas on maailmas jätkuvalt riike, kus marutaud levib ning Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) hinnangul hukkub marutaudi tõttu maailmas igal aastal üle 70 000 inimese.
Tartu linn valis EVSi Lemmikloomaregistri oma registripidajaks tingimustel, et kiipimise ja registreerimise tasu maksab loomaomanik. See tähendab, et linn saab meie käest oma loomade registreerimise info, mingit raha meie ja linna vahel ei liigu.
Loomaomanike jaoks muutub see, et Tartu kodanikel on nüüd kohustus oma koerad kiipida ja kanda loomakliinikus Lemmikloomaregistrisse. Kasside kiipimine ja registreerimine ei ole kohustuslik, kuid kindlasti soovitame ka kassid kiipida ja registrisse kanda. Teadaoleva info kohaselt ei ole Tartu linnavalitsusel plaanis lemmikloomamaksu kehtestada.
Need loomad, kes on kiibitud ja olid varem Tartu linna lemmikloomade registris, kantakse tasuta üle Lemmikloomaregistrisse. Vanas registris olnud kiipimata loomi uude registrisse kanda ei saa, nemad tuleb enne kiipida.
Tartu linn plaanib omalt poolt teavitusi, anda välja pressiteateid, info kodulehele jne. Nendes teadetes on ka mainitud protseduuri hind kliinikutes, 30-40 eurot (visiit, kiip, kiipimine ja registritasu) ning eraldi registritasu hind 11.50. Siit ka palve ette antud registritasust kinni pidada. Menetlused, visiit ja kiibi hind on igas kliinikus erinev.
Loomi registreerides on tähtis sisestada omaniku isikukood. Tartu lähiümbruse valdadest on praeguseks sama süsteemiga liitunud Ülenurme ja Nõo vald, kindlasti teeme taas ettepaneku liituda Tartu vallale, Elva linnale ja teistele KOVidele.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele peab kassidel, koertel ja puurituhkrutel liikumisel ühest liikmesriigist teise olema kaasas Euroopa Liidu lemmikloomapass, millesse on kantud üksikasjalikud andmed looma tervisliku seisundi kohta sh. vaktsineerimine marutaudi vastu.
Uus lemmikloomapassi mudel kehtib alates 29.12.2014. Vanu, nõuetekohaselt täidetud lemmikloomapasse uute vastu vahetada ei ole tarvis ning need võivad olla kasutusel kuni looma surmani. Eestis omavad õigust lemmikloomapasse väljastada kõik tegevusloaga loomaarstid.
EL lemmikloomapass on kohustuslikuks looma identifitseerimisdokumendiks koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubanduslikul liikumisel EL liikmesriikide vahel, taassisenemisel ühendusevälistest riikidest ning mittekaubanduslikul liikumisel Andorrast, Islandilt, Liechtensteinist, Monacost, Norrast, San Marinost, Šveitsist ning Vatikanist.
EL lemmikloomapass on kohustuslik dokument ka EL liikmesriikide vahelisel kauplemisel, millisel juhul pass on alusdokumendiks veterinaarsertifikaadi väljastamisel maakonna veterinaarkeskuse poolt.
Kuna pass kehtib terve looma eluaja, siis on otstarbekas kõik vaktsineerimised registreerida sellesse passi, et ei tekiks vajadust hakata vaktsineerimistõendit ümber vormistama, kui antud loomal peaks tekkima tulevikus vajadus osaleda näitustel või reisida Eestist väljapoole.
Eestis omavad õigust lemmikloomapasse väljastada kõik tegevusloaga loomaarstid. Lemmikloomapassi väljastav loomaarst peab registreerima ja säilitama järgmised andmed:
- Passi number;
- Mikrokiibi või tätoveeringu tähtnumbriline kood ja asukoht, mikrokiibi puhul selle paigaldamise või näidu lugemise kuupäev, tätoveeringu puhul selle tegemise ja lugemise kuupäevad;
- Lemmiklooma nimi, liik, tõug, sugu, värv, omaniku poolt nimetatud sünnikuupäev, muud märgatavd või eristatavad jooned või tunnused;
- Loomaomaniku nimi ja kontaktandmed.
Nimetatud andmed kuuluvad säilitamisele ja pädeva asutuse nõudmisel esitamisele vähemalt 3 aastat.
Lemmikloomapassi võib väljastada ainult loomadele, kellel on paigaldatud mikrokiip või enne 03.07.2011 sündinud loomadele, kellel on selgelt loetav tätoveering. Lemmikloomapassi väljaandmisel või iga järjekordse kande tegemisel passi tuleb kontrollida lemmiklooma märgistust.
Tühjade passide väljastamine ei ole lubatud. Passi väljastamisel peavad olema täidetud passi osad I-IV ( k.a. loomaomaniku allkiri osas I). Pärast passi osa III täitmist tuleb passi osa III kiletada ( kiled on passiga kaasas).
Ka muudes passi osades, kui kasutatakse kleebiseid, mis eemaldamisel ei muutu loetamatuks, tuleb vastavad sissekanded kiletada.
Fecava liikmesriikide esindajate hääletamise tulemusena toimub juba kahekümne neljas Fecava Eurokongress 2018 aastal Eestis.
Tegemist on ühe Euroopa suurima veterinaariaalase kongressiga, mis sisaldab huvitavat teaduspõhist programmi, praktilisi töötubasid, abstraktide ettekandeid ning mitmekülgset (ravim)firmade ülespanekuid.
Esialgsetel andmetel toimub antud kongress juunis, põhiasetusega Tallinnas.
Tähtaja lähenedes valmib ka kongressi koduleht, kust saate juba täpsemat informatsiooni.
You must be logged in to post a comment.